Hackeri "HOWTO" arvustus
Tegemist oli võrdlemisi huvitava artikliga. Pealkirja lugedes tekkisid juba teatud ootused-lootused ning eelarvamused artikli sisu kohta. Paljuski pidasid need ootused paika, sest nii ambitsioonika pealkirja järgi ongi keeruline vastavasisulist artiklit teha.
Üldiselt oli artikli peamine mõte lihtne – kuidas saada häkkeriks? Paraku sisu poolest tundus see rohkem teismelistele suunatud ning eelkõige oli kirjeldatud seda, kuidas saada “õigeks häkkeriks”. Õige häkkeri definitsioon oli võrdlemisi hägune ning üldsegi nimetus “õige häkker”, tekitab kulmukergituse momendi. Pigem saab seda võrrelda sellega, kui üritatakse välja selgitada, kes on “õige kristlane, “õige vegan” või “õige metalhead”. Samuti lähtudes selgitusest võib ju öelda, et ideaalses maailmas ehk jagaksidki kõik oma tööd puhtast missioonitundest ning teeksid ainult seda, mis neile meeldib. Reaalses maailmas enamus inimesi teeb siiski tööd selleks, et ennast ning oma peret ülevalt pidada ning rikastuda. Ehk olen liiga küüniline, kuid personaalselt tunnistan, et “lojaalsus teiste häkkerite vastu” on pigem miski, mis on tänapäevases maailmas teisejärguline. Tõsi, isiklikult ei kuulu ühtegi niinimetatud häkkerite kommuuni ning vaatlen seda kõrvaltvaatajana, kuid usun, et enamus inimesi seab enda ning oma pere healolu kõrgemale, kui missioonitunde. See muidugi ei tähenda, et teiste inimeste vara (sealhulgas loomet) ei peaks austama ning teiste inimestega tsiviliseeritult käituma nii online´is kui ka päriselus. Samas kõigi oma teadmiste vabalt jagamine lähtudes printsiibist, et häkkerite kommuun on ühtne ning keegi seda kurjalt ära ei kasuta, tundub sinisilmne.
Sisulise poole pealt oleks samuti enam oodanud – seda, et on vaja osata inglise keelt ning kirjutada, pidasin iseenesestmõistetavaks. Programmeerimine ja HTML-I tundmine on samuti miski, mis peaks kuuluma arvutitegelase raudvarasse. Et jalgratast ei ole vaja leiutada- samuti miski, mis tundus elementaarne. Häkker või ükskõik milline arvutiinimene peaks keskenduma elu lihtsamaks või paremaks muutmisele.
Mis puudutab niinimetatud staatust häkkerikultuuris, siis sellest ei oska eriti midagi arvata. Usun, et kui keegi on aktiivselt mõne kommuuni liige, siis võib see tõesti oluline olla. Hetkel olen siiski oma elus sellises punktis, kus enam ei pea oluliseks seda, kui populaarne või lahe ma kuskil seltskonnas võiks tunduda ning see käib ka niinimetatud online keskkondade kohta.
Lõpetuseks leian, et ei kuulunud artikli õigesse sihtgruppi ning tõenäoliselt oleks see olnud südamelähedasem noortele, kellele on teatavad sildistamised olulised. Usun, et head tööd tegev indiviid saab vääriliselt tasustatud olenemata sellest, mismoodi teda kutsutakse. Millegi poole püüdlemine ning enese arendamine on kahtlemata olulised, kuid leian, et keskenduda võiks eelkõige teadmiste ning oskuste arendamisele ning vähem sellele, millise sildi all saaks ennast defineerida.
Üldiselt oli artikli peamine mõte lihtne – kuidas saada häkkeriks? Paraku sisu poolest tundus see rohkem teismelistele suunatud ning eelkõige oli kirjeldatud seda, kuidas saada “õigeks häkkeriks”. Õige häkkeri definitsioon oli võrdlemisi hägune ning üldsegi nimetus “õige häkker”, tekitab kulmukergituse momendi. Pigem saab seda võrrelda sellega, kui üritatakse välja selgitada, kes on “õige kristlane, “õige vegan” või “õige metalhead”. Samuti lähtudes selgitusest võib ju öelda, et ideaalses maailmas ehk jagaksidki kõik oma tööd puhtast missioonitundest ning teeksid ainult seda, mis neile meeldib. Reaalses maailmas enamus inimesi teeb siiski tööd selleks, et ennast ning oma peret ülevalt pidada ning rikastuda. Ehk olen liiga küüniline, kuid personaalselt tunnistan, et “lojaalsus teiste häkkerite vastu” on pigem miski, mis on tänapäevases maailmas teisejärguline. Tõsi, isiklikult ei kuulu ühtegi niinimetatud häkkerite kommuuni ning vaatlen seda kõrvaltvaatajana, kuid usun, et enamus inimesi seab enda ning oma pere healolu kõrgemale, kui missioonitunde. See muidugi ei tähenda, et teiste inimeste vara (sealhulgas loomet) ei peaks austama ning teiste inimestega tsiviliseeritult käituma nii online´is kui ka päriselus. Samas kõigi oma teadmiste vabalt jagamine lähtudes printsiibist, et häkkerite kommuun on ühtne ning keegi seda kurjalt ära ei kasuta, tundub sinisilmne.
Sisulise poole pealt oleks samuti enam oodanud – seda, et on vaja osata inglise keelt ning kirjutada, pidasin iseenesestmõistetavaks. Programmeerimine ja HTML-I tundmine on samuti miski, mis peaks kuuluma arvutitegelase raudvarasse. Et jalgratast ei ole vaja leiutada- samuti miski, mis tundus elementaarne. Häkker või ükskõik milline arvutiinimene peaks keskenduma elu lihtsamaks või paremaks muutmisele.
Mis puudutab niinimetatud staatust häkkerikultuuris, siis sellest ei oska eriti midagi arvata. Usun, et kui keegi on aktiivselt mõne kommuuni liige, siis võib see tõesti oluline olla. Hetkel olen siiski oma elus sellises punktis, kus enam ei pea oluliseks seda, kui populaarne või lahe ma kuskil seltskonnas võiks tunduda ning see käib ka niinimetatud online keskkondade kohta.
Lõpetuseks leian, et ei kuulunud artikli õigesse sihtgruppi ning tõenäoliselt oleks see olnud südamelähedasem noortele, kellele on teatavad sildistamised olulised. Usun, et head tööd tegev indiviid saab vääriliselt tasustatud olenemata sellest, mismoodi teda kutsutakse. Millegi poole püüdlemine ning enese arendamine on kahtlemata olulised, kuid leian, et keskenduda võiks eelkõige teadmiste ning oskuste arendamisele ning vähem sellele, millise sildi all saaks ennast defineerida.
Comments
Post a Comment